Alaldamise olemus ja kasutamine

Alaldamine on protsess või toiming elektroonikas ja elektrotehnikas, mis on laialdaselt kasutusel. Tänu alaldamisele toimib ja funktsioneerib kogu olmetehnika, arvutustehnika ning muud elektroonika seadmed.
Alaldamine on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks.
Suuremas osas on kõikide elektroonika seadmete tegelikeks toitepingeteks, mis on seadmetes enestes kasutusel, siiski alalispinged kuigi seadmed ise toituvad nö. seinapingest ehk siis vahelduvpingest väärtusega 220 V ja sagedusega 50 Hz. (Mõnes riigis on kasutusel ka muu võrgusagedus, näiteks 60 Hz.).
Vajaliku väärtusega alalispinge saamiseks tuleb vahelduvpinge muuta vajaliku väärtusega vahelduvpingeks (transformeerimine) ning siis edasi muuta see pinge omakorda alalispingeks, kasutades alaldamist.
Seadet, mis teostab alaldamist nimetatakse alaldiks.
Läbi aegade on alaldamisel alaldites kasutataud erinevaid elektronseadiseid: vaakumdioode, seleendioode, pooljuhtdioode jne. Ikka võimalustest ning tehnilistest tingimustest lähtuvalt, on ju elektroonika oma arengutes kõige kiiremini arenev teadus. Seega saab kõik uus üsna ruttu vanaks.
Alaldites kasutatakse alaldusdioode, mis ei ole küll eriti suure töösagedusega, kuid selle eest ettenähtud tööks toiteplokkides ja valmistatud suuremate võimsuste jaoks.
Allpool on toodud ainult mõned pildid dioodidest, kuid tegelikkuses on neid veel palju rohkem, erineva kuju ja omadustega.
iDevice ikoon Alaldites kasutatavad dioodid ja dioodsillad
Näita  Pilt 1.Integraalne dioodsild pilti
Pilt 1.Integraalne dioodsild
Näita Pilt 2. Alaldussild pilti
Pilt 2. Alaldussild
Näita Pilt 3. Alaldussild pilti
Pilt 3. Alaldussild
Näita  Pilt 4.Alaldusdiood pilti
Pilt 4.Alaldusdiood
Näita Pilt 5. Alaldusdiood 2000 v pilti
Pilt 5. Alaldusdiood 2000 v
Näita Pilt 6. Alaldusdiood 10 A pilti
Pilt 6. Alaldusdiood 10 A
Näita Pilt 7. Alaldusdiood pilti
Pilt 7. Alaldusdiood
Näita Pilt 8.Diood,väike võimsus pilti
Pilt 8.Diood,väike võimsus

Miks diood ?

 

Teatavasti on diood selline elektronseadis , mis juhib elektrivoolu ainult ühes suunas.

Selles peitubki alaldi töö saladus. Nimelt on vahelduvvoolu puhul selline olukord, kus elektrivool ahelas muudab pidevalt oma väärtust ning vahetab ka liikumise suunda ehk siis sagedusel 50 Hz muudab elektrivool ahelas oma liikumise suunda 50 korda ühe sekundi jooksul, kuna kehtib seos :

1 Hz = 1 täisvõnge 1 sekundi jooksul

Kui diood on päripingestatud ( dioodi anood on pingestatud positiivselt ja katood negatiivselt ), siis on tema takistus väike ja ahelat läbib kogu vool. Kui aga diood on vastupingestatud ( dioodi anood on pingestatud negatiivselt ja katood positiivselt ), siis on dioodi takistus suur, diood on suletud, ning ahelas vool praktiliselt puudub.

Seda aega, mille jooksul diood on päripingestatud nimetatakse signaali positiivseks poolperioodiks ja seda aega mille jooksul diood ahelas on vastupingestatud olukorras nimetatakse negatiivseks poolperioodiks.

Alaldite puhul on nende kasutamise seisukohast väga oluline alaldatud pinge so. alaldi väljundpinge võimalikult hea kvaliteet. Siin on vaieldamatult peamiseks ja kõige olisemaks näitajaks pulsatsioon. Pulsatsiooni silumiseks kasutatakse LC ( pool ja kondensaator ) või RC ( takisti ja kondensaator ) filtreid, mis lülitatakse alaldiga järjestikku. Neid protsesse vaatleme lähemalt aga mõnes teises õpiobjektis.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License