Pooljuht poolperiood alaldi

Esimene ja ühtlasi ka kõige lihtsam oma skeemilise lahenduse poolest on poolperioodalaldi, kujutatuna joonisel nr.3. Alaldava elemendina on sellises alaldis kasutatud pooljuhtdioodi (D1), mis oma olemuses on p-n siire.

Joonisel on kujutatud ka trafo, mille primaarmähis on ühendatud vahelduvpingele U1 ning sekundaarmähis on ühendatud alaldava elemendi ja ühise klemmiga.

Alaldatud alalispinge Uvälj. positiivse ehk "+" pooluse saame aladava elemendi katoodilt ja negatiivse ehk "-" pooluse saame ühiselt klemmilt.

Nagu jooniselt näha on trafo üks sekundaarmähise ots ja väljundpinge negatiivne klemm ühendatud kokku ühise klemmiga.Üldiselt ühendatakse see ühine klemm kokku kogu seadme ühiseklemmiga ning ka seadme korpusega. See sõltub aga juba konkreetsest alaldi rakendusest.

Eraldi on joonisel kujutatud tarbija,mis võib olla suvaline elektroonika skeem või seade, mida toidetakse antud poolperiood alaldiga.Tarbija on ühendatud alaldi väljundiga. Joonisel kujutatud takisti RK on antud alaldile koormustakistuseks so. takistuseks, millega alaldit koormatakse.Oma olemuselt on see muidugi selle elektroonikaskeemi,seadme vms. sisendtakistus.

Sellise alaldi tööpõhimõtte selgitamiseks on toodud joonisel nr.4 vastavad pingete graafikud.

 

 

 

Joonisel nr.4 on ülemisel graafikul kujutataud siinuselist vahelduvpinget, mis on antud alaldi sisendpingeks ja mida alaldatakse. Sinise värviga on kujutatud selle vahelduvpinge negatiivsed poolperioodid st. need poolperioodid, millal dioodi p-n siire on vastupingestatud ning ta ei juhi elektrivoolu.Alaldatava elektrivoolu positiivsed perioodid asuvad aga ülevalpool null joont ning on kujutataud värvitutena. Positiivsete poolperioodide ajal on dioodi p-n siire aga päripingestatud ning seega juhib elektrivoolu.

Vaadates nüüd alumist graafikut ehk alaldi väljundpinge Uvälj. sõltuvust ajast, näeme, et alaldi väljundis on pinge ainult positiivsete poolperioodide ajal. See on tingitud sellest, et positiivse poolperioodi alguses on diood päripingestatud, tema takistus on väike ning teda läbib kogu vool. Seega on sisendpinge ka väljundpingeks. Tõsi küll, ta on oma amplituudilt natukene (0,5-2,5 V) väiksem selle pingelangu UF võrra, mis jääb dioodile tema avatud olekus ( vaata dioodi tunnusjoont ! ).

Negatiivse poolperioodi saabudes, muutub aga dioodi pigestatus vastupidiseks ning dioodi p-n siirde takistus suureneb järsult ja diood sulgub. Selle tulemusena dioodi ei läbi vool ja väljundis on pinge väärtuseks selle negatiivse poolperioodi ajal null.

Kokkuvõtlikult on nüüd alaldi väljundis positiivne pinge ühise klemmi suhtes ning tegemist on alalispingega.Tõsi küll, selle pinge pulsatsioon on väga suur. See asjaolu on ka üheks suureks puuduseks sellise alaldi kasutamise juures.Samas on selline alaldi väga odav, kuna koosneb vähestest elementidest ja teda on ka lihtne valmistada.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License