Pooljuht sildalaldi

Vaatamata täisperioodalaldi oluliselt paremale alaldamise kvaliteedile ning väljundsignaali oluliselt väiksemale pulsatsioonile, on üheks oluliseks puuduseks skeemitehniline probleem - trafol on kaks sekundaarmähist ning oluline on sekundaarmähiste keskväljavõte. See teeb tehniliselt alaldi ehitamise mõnevõrra keerukamaks. Sellele probleemile aga on lahendus ja see on sildalaldi, mis on kujutatud joonisel nr.7.

Ka sildalaldil on natuke negatiivseid omadusi, nimelt dioodid on kasutusel ainult ühe poolperioodi ajal, koormusega jääb jadamisi alati kaks dioodi,mis oluliselt suurendab koormusahela takistust.

Sildalaldil ja täisperioodalaldil on väljundparameetrid praktiliselt samasugused, kuid oluline on see, et sildalaldi ei vaja eraldi kahte trafo sekundaarmähist koos nende vahelise keskmise väljavõttega ning, et dioodidele langev vastupinge on väiksem.

Sildalaldi tööpõhimõtet võiks kirjeldada järgnevalt : trafo sekundaarpinge, mis on sildalaldile sisendpingeks, positiivse poolperioodi ajal on päripingestatud ja juhivad seega elektrivoolu dioodid D2 ja D3, kus juures vool läbib ka koormustakistit RK, tekitades seal pingelangu. Analoogne protsess toimub alaldis ka negatiivse poolperioodi ajal, kuid kuna vool selajal on ahelas vastassuunaline, siis on päripingestatud ja juhivad seega voolu dioodid D1 ja D4. Kusjuures jällegi läbib elektrivool koormustakistit RK, tekitades seal pingelangu.

Koormustakistil tekkiv pingelang ongi alaldi väljundpingeks. Kuna vool , mis läbib koormustakistit on mõlemi poolperioodi ajal ühesuunaline, kujuneb väljundpinge Uvälj. polaarsus selliseks nagu näidatud joonisel nr.7. Kirjeldatud protsessi selgitab veel ka joonis nr.8 , kus on kujutatud sisend - ja väljundpingete aegdiagrammid.

 


 

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License