Pooljuht täisperioodalaldi

Oma ehituselt ja skeemilise lahenduse poolest on oma keerukuselt järgmiseks alaldi tüübiks ilmselt pooljuht täisperioodalaldi.Skeem sisaldab rohkem elelmente ja mõnevõrra keerukam. Olgu siin kohal õeldud, et täisperioodalaldite skeemilisi lahendusi on veel.Joonisel nr.5 ongi kujutatud pooljuht täisperioodalaldi.

Sellise alaldi oluliseks eeliseks poolperioodalaldi ees on vaieldamatult väljundpinge oluliselt väiksem pulsatsioon.Hind on muidugi kõrgem...elemente ju ka rohkem.

Sellise alaldi tööpõhimõte on aga samuti natuke keerukam. Selle selgitamiseks on Joonisel nr.6 toodud elektrisignaalide aegdiagrammid.

 

 

 



Esimeseks eripäraks,mis silma torkab on kahe sekundaarmähise olemasolu. Diiod D1 on ühendatud esimese sekundaarmähise algusesse ja diood D2 on aga ühendatud teise sekundaarmähise lõppu. Selle tulemusena on pinged dioodidel vastandfaasis st. kui diood D1on päripingestatud ja juhib voolu, siis diood D2 on vastupingestud ja voolu ei juhi.

Niisiis, trafo sekundaarpinge U2 positiivse poolperioodi ajal on diood D1 päripingestatud ja avatud olekus ning teda läbib vool I1. Samal ajal on aga trafo sekundaarpinge U3 negatiivne poolperiood rakendunud dioodile D2 ja viimane on suletud olekus ning elektrivool teda ei läbi. See on kergesti näha ka Joonisel nr.6 toodud graafikutelt, kus voolude I1 ja I2 graafikud on nihkes ühe poolperioodi võrra.

Trafo sekundaarpingete järgmiste poolperioodide ajal aga on olukord vastupidine.Dioode läbivad voolud on kujutatud vastavalt punaste ja roheliste nooltega.

Koormustakistis RK dioodi D1 läbiv vool I1 ja dioodi D2 läbiv vool I2 liituvad, moodustades summaarsevoolu I. See summaarne vool aga tekitab pingelangu koormustakistil RK , mis on faasis teda tekitanud vooluga ja ongi alaldi väljundpingeks Uvälj.

 

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License