KODUMAJANDUSE eriala õpilased PRAKTIKAL SOOMES Luovi ametikoolis

24. aprillist – 08.maini  viibisid  6 kodumajanduse eriala  õpilast ning neid saatvad  õpetajad Soomes,  Alavusel Luovi  ametikoolis, kahenädalasel välispraktikal, mis sai teoks tänu Leonardo da Vinci programmi poolt rahastatud praktikaprojekti.  Praktikal said võimaluse osaleda  kodumajanduse eriala teise ja  kolmanda kursuse  õpilased Kati Saar, Kristina Puksing, Tiina KannLeida Orav, Rainer Sülla ja Karl Viil. Õpilasi saatsid kutseõpetajad  Aino Rae ja Inga Pook.  Enne praktikale sõitu osalesid õpilased soome keele algkursusel, et õppida selgeks praktikaks vajalikke väljendeid ning toiduteemalisi sõnu. Samuti tegeleti koos koolipsühholoogi Reet Saareväljaga meeskonnatöö harjutamisega, et paremini võõras keskkonnas hakkama saada.

Luovi ametikooliga käisid sügisel tutvumas ka meie kooli õpetajad ning kooliga on toimiv koostöö alates eelmise õppeaasta algusest, kui grupp soome õpilasi ning õpetajaid külastas Eesti kutsekoole, sealhulgas ka meie kooli. Luovi ametikool on üleriigiline kesk- ja kutseharidusasutus. Luovi on Soome suurim erivajadustega õpilastele kutseharidust pakkuv haridusasutus ning tal on üleriigiliselt 24 erinevas asupaigas töötavat õppeasutust, mis  pakuvad algkutseharidust seitsmes erinevas valdkonnas, sealhulgas ka toitlustus ja kodumajandusvaldkond.

Esimesel praktikapäeval  tutvuti koolis  õpitavate erialadega ning külasti  üldainete ja praktikatunde ning õppeklasse. Meie noored said praktiseerida  Alavuse koolituskeskuses  koos soome  õpilastega, kes   õpivad samadel erialadel.  Koos  valmistati  toitu  kooli kahes  erinevas õppeköögis, tehti eesti rahvustoite kartulisalatit, õunakooki ja kama, õpiti soomekeelset  suhtlemist, lauakatmist ja koristustöid,  tutvuti sealsete  töövahendite- ja puhastusseadmetega. ning kasutati neid koolimaja ja  õppeklasside puhastamiseks.

Praktikast vabal ajal lõid meie tublid kodumajandajad  puhtusest  särama ka kohaliku Liesu hotelli toad.  Külastati Ähtäri  loomaedakunstinäitust ning  tehti väljasõite lähedal asuvatesse  huvitavamatesse paikadesse, näiteks Tuuri õnnekülla.  Kevadpühadel, 1.mail, planeeriti ühistegevusi koos soome õpilastega.  Noored said arendada oma erialaseid teadmisi ning käelisi oskusi ja  igapäevast suhtlemist ja toimetulekut soome keeles.  Praktika tulemusel arenes võõrkeelne suhtlemisoskus, tolerantsus ja  koostööoskus, eelkõige aga noorte iseseisvus. Pärast praktikat on nad enesekindlamad ja avarama  silmaringiga ning saanud hea meeskonnatöö kogemuse. Praktikalt saadud  teadmisi kasutavad õpilased edaspidistes õpingutes ja tööelus.

SUVEMÄNGUDELT toodi HKHK-sse kuhjaga medaleid

 

Neljapäeval, 16.mail toimusid Kosel EO Eesti Ühenduse SUVEMÄNGUD, kus osales võistlejaid pea igast Eesti nurgast.

Võistlustel osalenud HKHK kodumajanduse (KM), abikoka (AK) ja üldehituse (EE) õpperühmade õpilased olid väga tublid ning saavutasid mitmeid auhinnalisi kohti:

  • Revo Pajuleht kuulitõuge - I koht
  • Raimo Grossberg 60m jooks - I koht, kaugushüpe - I koht
  • Eric Tõtt 60m jooks - I koht, kuulitõuge - II koht
  • Kati Saar 60m jooks - III koht, kuulitõuge - I koht
  • Geiti Aulik kuulitõuge - III koht
  • Laura Hallikivi 60m jooks - I koht, 400m jooks - III koht
  • Diana Kettunen 60m jooks - I koht, 400m jooks - I koht

 

Palju õnne võitjatele!

Muljeid SALPAUS KOOLITUSKESKUSE ehituserialadest kultuurikonkursini

15.–18. aprillil 2013 viibisin praktikale minevate E11 ja V11 õpilaste saatjana Soomes, Lahti linnas, meie partnerkoolis Koulutuskeskus Salpaus.

Ehituserialasid on selles koolis 4: üldehitus, siseviimistlus, kütte-, valgustuse ning ventilatsioonisüsteemide ehitus ja elektritööd. Kõiki neid ameteid õpivad põhikoolijärgsed õpilased 3 aastat. Esimene õppeaasta sarnaneb õppega HKHKs – aastas on 5 tsüklit ning praktika ja teooria osakaal on sama, mis meilgi. Teisel aastal on teooriat 1 nädal igas kuus, ülejäänud 3 nädalat ollakse praktikal kooli ehitusobjektidel. Kolmanda aasta moodustab pea täielikult praktika, vajadusel peetakse ka mõned teooriatunnid, sedagi ehitusobjekti juures, mitte õppehoones.

Kolme aasta vältel ehitavad nelja eriala õpilased üheskoos valmis eramu. Kõiki töid, alates vundamendist ja lõpetades kodumasinate paigaldamise ja siseviimistlusega teevad õpilased, ainult maja projekt pole õpilaste poolt tehtud. Valmis maja müüb kinnisvaramaakler maha. Maja hind ei ole seetõttu odavam, et see õpilastööna valminud on, pigem annab see ostjale suurema kindlustunde, sest maja on valminud eriti tähelepaneliku järelvalve all ja sellel on kooli garantii. Pisiremondi teeb vajadusel samuti kool.

Hetkel on koolil 3 ehitusobjekti, millest kaks on ühekordsete pereelamute asumis asuvat hoonetekvartalit ja üks on korrusmajade blokk, kus õpilased saavad ka betoneerimispraktika. Igal aastal peavad õpilased esitama kokkuvõtvad kursusetööd kõigis erialaainetes, tegemist on praktiliste töödega, mida hinnatakse 3-palli süsteemis. Kõik kursusetööde hinded lähevad ka lõputunnistusele ja on nähtavad tulevastele tööandjatele ehk siis hinded mõjutavad otseselt õpilase tulevikku tööelus. Kooli lõpetanud õpilane peab oskama eramut ehitada algusest lõpuni ja koostöös erineva ala spetsialistidest koosneva brigaadiga. Ka meie kooli praktikandid lülitati brigaadi ning nende tööks saabki pooleliolevas majas siseviimistlustöid teha.

Neil päevil kui Lahtis viibisin, toimus seal parasjagu ülesoomeline kutsekoolide kultuurivõistlus Saku-stars. Õlletehase ega eesti kohanimega siin siiski seost pole. SAKU on Soome ametikoolide kultuurivõistluse lühend, aga ühtlasi ka soome mehenimi ja Saku nimeline on ka võistluste maskott. Selliseid võistlusi korraldatakse Soomes juba aastakümneid, igal aastal erinevas linnas. Võistlused kestavad kolm päeva. Kaks pikka päeva on hommikust öötundideni sisustatud erinevate võistlustega, kolmandal tehakse kokkuvõtted ja peetakse lõpupidu. Võisteldakse kunstis, fotograafias ja videokunstis, kirjanduses, erinevatel muusikainstrumentidel mängimises, erinevates laulustiilides, näitlemises, males, erinevates tantsustiilides. Esindatud olid ka parkuur, talendijaht, etlemine, räpp ja muidugi karaoke. Osa sai võtta ka tänavatantsust ja Flash Mob-ist.

Võistlused toimusid erinevates õppehoonetes ja ka Lahti Messihallis. Osavõtt võistlustest oli üsna rohkearvuline. Linna ja eriti kooli ja selle ümbrus oli täis kõiksuguseid huvitavaid ”karvaseid ja sulelisi”, nii võistlejaid, kaasaelajaid kui ka juhendajaid. Mõnedel võistlusaladel, nagu näiteks kujutava kunsti, fotograafia ja käsitöö alal, olid konkursivõitjad juba välja selgitatud ja parematest töödest oli välja pandud esinduslik näitus.

Koos õpilastega saime osa ka Lahti sightseeing-tuurist, mida viisid läbi kohaliku kooli giidiõpilased ja kus saime infot linna vaatamisväärsuste kohta. Kui hiljem kuuldust-nähust Lahti kolleegidega vestlesin, selgus, et kõiki fakte oma linna kohta nad ei teadnudki ja neil tekkis samuti tahtmine giidiga linna peal ringi sõita. Kogu kultuurivõistlus kulges rõõmsas-rahulikus rütmis, õpilased olid entusiastlikud, meeleolu mõnus. Mina käisin vaatamas trummarite võistlusi, kus iga trummar pidi oma oskusi demonstreerima 5-7 minutise soologa. Võistlejaid oli alates romantilise pilgu ja tuharateni voogavate lokkidega noorukitest kuni kiilaspea ja needitud näoga kuttideni. Mõlemad eelnimetatud esitasid üsnagi džässimaigulised soolod. Veel käisin vaatamas karaoke ja rühmakoreograafia võistlusi ning kunstivõistlust ”Kunst kahe tunniga”, mis seisnes selles, et suurde spordisaali kogunenud umbes 60 õpilasele oli kätte jagatud samasugused kunstitarbed ja nendest tuli kahe tunni jooksul valmistada kolmemõõtmeline objekt ning kirjutada ka teose kontseptsioon.

Kogu suurüritus oli hästi organiseeritud ja vaatamata mõnedele tehnilistele viperustele ja kohatisele ajakava venimisele kulges kõik siiski mõnusas rütmis ja meeleolus. Selline kultuurivõistlus võiks ka meil Eesti kutsekoolide vahel olla, ehk on aeg küps kunagiste taidluskonkursside taaselustamiseks.

Kaia Kullamaa, kunstiõpetaja

HKHK sportlased osalesid tublilt KERGEJÕUSTIKU VÕISTLUSTEL Kehtnas

Kolmapäeva, 8.mail toimusid Kehtnas Eesti Kutsekoolide Spordiliidu (EEKSL) meistrivõsitlused kergejõustikus. 

Neidudest saavutasid:

  • Maria-Helena Aljas I koht kettaheites
  • Eliise Järv I koht kuulitõukes, III koht 200m jooksus
  • Krislin Kozik III koht kaugushüppes

 

Kokkuvõttes saavutasid HKHK neiud III koha. Võistkonda kuulusid veel Carina Peek, Janelis Lepp, Kätlin Niinepuu, Nele Rüütalu, Merilin Kold. Kokku võistles neidude arvestuses 9 kooli.

Noormeestest esindasid kooli Henri Niinepuu, Einu Lilleõis, Olve Lagemaa, Kristjan Toots, Andres Tretjakov, Keiro Piirimäe, Kristo Rüütalu.

Kooli töötajatest saavutasid:

  • Ivika Raudsepp - II koht kaugushüppes, II koht kuulitõukes ja III koht odaviskes
  • Mehis Ehanurm - II koht kuulitõukes, III koht kettaheites
  • Aigi Pardel - III koht kettaheites
 
Suur tänu kõigile võistlejatele!!
 


EELINFO 6.-10.05

  • T 7.05 õppedirektor Ülle Ojamäe ning õppe- ja karjäärinõustaja Liina Krips Innoves individuaalse õppekava koolitusel
  • K 8.05 HKHK talgupäev Uuemõisa pargis algusega kell 12.30. Kell 15.00 grill ja kringel mõisa pargis.
  • K, N 8.-9.05 nõustamiskeskuse töötajad Tartus seminaril „Kutseõppest väljalangemise põhjused ja väljalangevust vähendavate meetmete rakendamine kutseõppeasutuses“
  • N 9.05 juhtkonna liikmed Ingrid Danilov, Aile Nõupuu ja Ülle Ojamäe Tallinnas õppekavade reformi infopäeval
  • N 9.05 õpetaja Tõnu Tammesalu ehituse riikliku õppekava töökoosolekul Innoves
  • N 9.05 kell 14.00 Lääne maavanema ja Omavalitsuste Liidu esimehe vastuvõtt olümpiaadide (kutsevõistluste) võitjatele ja nende juhendajatele.

HKHK-st on kutsutud:
- Toidumess 2012 Noor Teenindaja I koht Kersti Künnapas, juhendaja õpetaja Kersti Õim
- Toidumess 2012 Noor Teenindaja II koht Riho Sommerman, juhendaja õpetaja Kersti Õim
- Noor Meister 2013 kutsemeistrivõistlused majutusteenindus I koht Andra Sreiberg, juhendajad õpetajad Kersti Õim ja Krista Põllula
- Noor Meister 2013 kutsemeistrivõistlused majutusteenindus III koht Elisa Ausmeel, juhendajad õpetajad Kersti Õim ja Krista Põllula
- Noor Meister 2013 kutsemeistrivõistlused infotehnoloogia Linuxi spetsialist I koht Sten-Silver Ots, juhendajad õpetajad Oliver karjane ja Kaido Kivioja
- Noor Meister 2013 kutsemeistrivõistlused tisler II koht Ergo Orumaa, juhendaja õpetaja Andres Sillak
- Kokakunst Kuressaares III kursuste noorkokkade arvestuses I koht Mario Jürgens, juhendaja õpetaja Tiina Sootalu

  • Algab A10 koolipraktika koos kolledžiga
  • 06.05 - 04.06 viibivad 6 koka- ja majutusteeninduse eriala õpilast erialasel välispraktikal Portugalis, Haapsalu sõpruslinnas Fundaos. Praktika toimub Leonardo da Vinci programmi poolt rahastatud projekti “HKHK õpilaste töökogemused Euroopast” raames. Õpilasi saadab praktikal 06.-10.05.2013 projektijuht Heli Heimo.

 

TÄIENDKOOLITUSED

  • E Klienditeenindus koos erialase võõrkeelega - Triinu Suitsberg
  • E Arvutikursus, Mall Vainola ja Marek Seil
  • T Klienditeenindus koos erialase võõrkeelega - Triinu Suitsberg. Kursuse lõpetamine
  • T Arvutikursus - Mall Vainola ja Marek Seil
  • T Arvutikursus MS Excel - Marek Seil
  • K Arvutikursus - Mall Vainola ja Marek Seil
  • K Väikeettevõtte raamatupidamine - Marelle Möll
  • N Arvutikursus - Mall Vainola ja Marek Seil
  • N Suhtlemine ja klienditeenindus majutusettevõttes - Krista Põllula
  • N Abikoka täiendõpe - Erinevad lihad, nende eeltöötlemine ja kasutamine toiduvalmistamisel - Kersti Raak ja Tiina Sootalu

Praktikal PRANTSUSMAAL, POOLAS ja SAKSAMAAL

Märtsis-aprillis viibis erinevates välisriikides praktikal 15 Haapsalu Kutsehariduskeskuse teise ja kolmanda kursuse õpilast. Kokaõpilaste praktika viis 6 noort Prantsusmaa restoranidesse, Saksa ja Poola infotehnoloogia koolides praktiseeris 9 arvutiõpilast.

Oma kogemusi ja emotsioone jagasid lähetuses osalenud noored praktika kaitsmisel koolikaaslaste ja õpetajatega. Nagu ühest suust väitsid kõik esinejad, et inimesed teistes maades on väga rõõmsameelsed ja sõbralikud ning välispraktika andis neile eluks kaasa julgust ja iseseisvust hakkamasaamiseks võõras keskkonnas.

Kokapraktika Prantsusmaal

Oma praktikaga Prantsusmaal jäi väga rahule Kristo Altmets. Elu- ja töökoht asusid tal samas majas ning osalemine restorani- ja majaomaniku igapäevastes tegemistes andis suurepärase kogemuse ning tutvustas hästi kohalikku elu-olu. Restoranis Le Petite A Chomac oli igapäevaselt toita ja teenindada 60-70 inimest. Köögipoolel sai proovida koos koka ja tema kolme abilisega Prantsusmaale tüüpiliste toitude valmistamist: puhastada austreid, kammkarpe, valmistada toite tigudest ja tuvirindadest.

Joonas Luup viibis praktikal La Cambuse restoranis. Kuigi söögikoht asus väikeses paigas, oli see ometi külastajate seas väga populaarne. Restorani omanikuks oli rõõmsameelne kokk, kes kaasas noormehe pere kõigisse tegemistesse. Et Joonasel oli endal suur tahe õppida, siis sai ta lisaks kokatööle proovida veel palju muudki: värvida restorani, sööta parte, teha kanaaeda ning lasta püssiga lõksu jäänud ondatrat. Huvitavamateks toitudeks olid kammkarbid šampinjonidega, austrid äädika-sibulakastmega, langustini ja palju muud. Pitsarestoranis oli võimalus valmistada pitsat isetehtud pitsatainast, millega võrreldavat pole ta varem veel kunagi Eestis saanud. 

Kärt Jaaniste praktikakohaks oli Auberge De La Court Didron restoran väikeses külakeses. Toitlustuskoht mahutas 40-50 inimest ning oli hõivatud põhiliselt nädalalõppudel. Köögitöös õppis Kärt juurde erinevate salatite ja magustoitude valmistamist, uusi serveerimisvõtteid ja jäneselihast suupistete valmistamist.

Agnes Karula töökohaks oli Prantsusmaal Restaurant De Tourists, mis asus väikeses asulas. Kuna hooaeg oli alles algamas, siis oli külastajaid vähe. Kõige rohkem sai Agnes praktiseerida magustoitude serveerimist. Kuna restoran asus Atlandi ookeani lähedal, oli huvitav jälgida tõususid ja mõõnasid ning seda, kuidas mõõna ajal ookeanivetest teetamm saarele sõitmiseks välja ilmus. Palju elamusi pakkusid prantsuse kultuuriline eripära ja inimeste rõõmus suhtumine.

Anni ja Kadi olid ainsad praktikandid, kes said praktikal olla kahekesi ühes söögikohas. Restoran Le Richelieu asus ookeani ääres ning on suvehooajal väga populaarne söögikoht. Kuna märtsikuus polnud hooaeg veel alanud, siis oli külastajaid vähevõitu. Põhitegevused, millega tüdrukud köögis kokku puutusid, olid kalade puhastamine, õunte ja kartulite koorimine ja tükeldamine, loomaliha praadimine ja toitude serveerimine.

Kokapraktika fotod

Arvutipraktika Poolas

Poolas Bytowi keskkoolis viibisid 3-nädalasel praktikal 4 arvutite ja arvutivõrkude eriala õpilast: Karl Kitse, Andre Schneider, Siim Kommusaar ja Taury Peterson.

Elamiskohaks oli kodumajutus, kus poisid said ka hommiku- ja lõunasööki süüa. Vastuvõttev kool oli keskkool, kus lisaks paljudele muudele harudele õpiti ka süvendatult infotehnoloogiat. Õpilastega tegeles arvutiõpetaja Roman, kes meie noortele ka ülesandeid jagas. Praktika vältel kirjutasid õpilased Javascripti, seadistasid Linuxi serverit ja ehitasid võrku.

Vastuvõtvad õpetajad ja kooli juhtkond olid kõik väga sõbralikud ning tutvustasid noortele poola kombeid ja kultuuri. Gdanski linnas toimunud väljasõidul külastati suurt meremuuseumi (akvaariumit), viibiti Gdanski Tehnikaülikooli infotehnoloogia ja mehhatroonika osakondades. Restoranis prooviti poola rahvustoitu tatrakotlette keedetud peediga, mis oli küll maitsev, kuid veidi tavapäratu.

Võrreldes Eestiga leidsid noormehed veel mitmeid erinevusi. Koolil puudus söökla ja polnud võimalik süüa sooja toitu, kuid see-eest oli kombeks osta puhvetist saiakesi. Arvutiklassi arvutites oli valdavalt kasutusel Windows Vista ja Wifi kasutamine oli õpilastele suletud. Kogu tarkvara oli poolakeelne, mis tegi kohati praktikaülesannete täitmise keeruliseks. Silma jäi Poola rahva religioossus – 90% elanikkonnast on katoliiklased. Külaskäigu ajal oli parajasti paastuaeg ja väga palju käidi kirikutes.

Kuna vastuvõtvad õpilased ei osanud väga hästi inglise keelt, tuli meie poistel palju pingutada, et ennast arusaadavaks teha ning see arendas nende keeleoskust ja suhtlemisjulgust veelgi.

Kogu projekti vältel pidasid arvutiõpilased blogi, kus saab tutvuda projekti tegevustega.

Arvutipraktika Saksamaal

Saksamaal IT Kolledžis Putbus viibisid HKHK õpilased praktikal juba mitmendat korda. Sel korral olid 4-nädalasel praktikal 5 teise kursuse arvutiõpilast: Anneli Asser, Tarvi Hirv, Robert Toots, Tanel Alver ja Madis Sepp.

It Kolledž Putbus asub Saksamaa suurimal Rügeni saarel ning kuigi reis sihtkohta oli pikk ja väsitav, oli vastuvõtt soe ja sõbralik. IT Kolledž on erakool, kus õpib ligikaudu 200 õpilast. Õpitakse ärindust, graafilist disaini, IT-tehnikat ja IT-konsultandiks.

Praktika ajal elasid meie noored ühiselamus. Koolis sai süüa hommikueineks võileibu ning kohvi ja jooke oli lubatud kaasa võtta ka klassitundidesse. Koolis oli olemas küll söökla, kuid enamik õpilastest eelistas osta puhvetist saiakesi.

Praktikaülesande käigus said noored kasutada nii Photoshopi kui Indesigni. Kuna arvuti tarkvara oli jällegi vaid kohalikus keeles, tuli noortel olla leidlikud, et projektiülesandeid edukalt täita. Saksa noored ise väga hästi inglise keelt ei valda, kuid see-eest oli võimalik inglise keeles suhelda välistudengitega teistest riikidest.

Kuna keskkonnateema oli Saksa koolis väga aktuaalne, said meie noored jagada oma teadmisi selles vallas. Vastuvõtjatele tutvustati Eesti „Teeme ära!“ tegevusi ning esitleti ka üht omamõeldud keskkonnasäästlikku algatust.

Vabal ajal käidi väljasõitudel ja tutvuti kohalike vaatamisväärsustega. Koos saksa õpilastega külastati Schwerini akvaariumit ning kunstigaleriid. Väga palju oli kõikjal näha türgi söögikohti, kus valdavalt tegutsesid meeskokad. Üllatav oli meie noortele see, et nädalas üks päev on kinni kõik poed, ka suuremad kaubanduskeskused. Toidupoodi külastatakse üks päev nädalas ja siis ostetakse kogu nädalaks vajaminev toidukogus korraga ära.

Saksa praktika blogi.

Välispraktika sai teoks tänu Leonardo da Vinci rahalisele toetusele projektile „HKHK õpilaste töökogemused Euroopast“.

leonardo

HKHK õpetajad külastasid erivajadustega õppijatele suunatud ametikooli SAKSAMAAL

Eelmisel nädalal (21. aprill – 27. aprill) külastasid HKHK õpetajad Ivika Raudsepp, Meeli Loorits ja Meelika Mihkelsaar meie partnerkooli Saksamaal.

 

Prälat-Schilcher-Berufsschule asub väikeses linnakeses Lõuna-Saksamaal – Augsburgis. Koolis õpib ligikaudu 800 õpilast, erialade valik on väga lai, hõlmates endas kodumajandust, viimistlust, logistikat, tislerieriala, sisekujundust, metallitööd ja müüjaeriala.

 

Õppekavade ülesehitus on teistsugune kui meil – enamus õppest toimub kas praktikabaasis või praktikakohas. Üks päev nädalas on pühendatud üldainetele, kuid sisuliselt on see vaid silmaringi arendamiseks ning keskharidust õppijad koolist ei saa. Niisiis õpitakse kord nädalas saksa keelt, ühiskonnaõpetust, matemaatikat ja kehalist kasvatust, mõni grupp ka inglise keelt.

 

Külastus sai teoks Leonardo da Vinci VETPRO projekti “Erikutseõppe metoodikad Euroopa kutseõppes.” rahastusel. Järgmisel aastal saavad kuus meie kooli kodumajanduse õpilast LdV praktikaprojekti raames minna kaheks nädalaks Saksamaale praktiseerima.

 

Meie jaoks huvitavat oli koolis palju: erivajadustega õppijate õpetamisel kasutatav metoodika, kooli sisekujundus, ettevalmistusaasta, nõustamissüsteem ja palju muud.

 

Sellest kõigest räägime reedel, 10. mail kell 12.00 ruumis 209b. Tulge kuulama!


Meelika Mihkelsaar

VÄLISPRAKTIKALE EUROOPASSE sõidab 108 kutsehariduskeskuse õpilast

Kahel järgneval õppeaastal osaleb välispraktikatel Euroopas 108 Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilast. Leonardo da Vinci projektikonkursile esitatud projektitaotlust „HKHK õpilaste uued oskused Euroopast“  otsustati rahastada 211 474 euroga ning üldises projektide pingereas jäi taotlus 92 punktiga teisele kohale. Projektitaotluse koostas ja projektitegevust juhib kooli välissuhete koordinaator Heli Heimo.

Projekti käigus saavad erinevates Euroopa riikides praktiseerida pea kõigi erialade tublimad õpilased. Tekstiilitöö, sadulsepa, mööblirestaureerimise ja tisleri eriala õpilased omandavad uusi käsitööoskusi Soomes Oulu kutsehariduskeskuses. Puit- ja kiviehitiste ning mööbli­restaureerimise õpilased õpivad mööbli ja ehitiste taastamisoskusi Saksamaal.  Arvutiõpilased  tutvuvad infotehnoloogia õppega Poolas ja Taanis. Puiduõpilased õpibvad puulõiketehnikaid Saksamaal. Ehitusõpilased saavad praktiseerida Taanis, Portugalis ja Soomes. Kokaõpilased arendavad välispraktika käigus oma silmaringi ja oskusi prantsuse, itaalia ning portugali köögist. Malta, Itaalia, Slovakkia  ja Portugali hotellides praktiseerivad majutusteeninduse õpilased.  Tulevased hooldustöötajad saavad praktiseerida Taani hooldusasutustes ning loodusturismi korralduse õpilased osalevad praktikal Sloveenia ja Soome turismitaludes.

Välispraktikal osalenud õpilaste erialased teadmised on mitmekesisemad, areneb iseseisvus ja otsustusvõime, nad on enesekindlamad ja avarama silmaringiga ning paremad meeskonnatöös. Praktikalt saadud teadmisi kasutavad õpilased edaspidistes õpingutes ja  tööelus. Praktika tulemusel areneb võõrkeelne suhtlemisoskus ning tolerantsus ja koostööoskus

Välispraktikal osalemise võimalus on teistele õpilastele motivatsiooniks pingutamaks paremate tulemuste nimel, et kandideerida välispraktikale. Praktikandid esitlevad oma praktikat sama eriala õppivate kaasõpilaste ees.  Õpilased koostavad etteantud teemadele tuginedes praktikaaruande, mis paigutatakse koos fotodega praktikamappi.  Kõikidel kooli õpilastel ja õpetajatel on võimalik osaleda avalikul praktika kaitsmisel ning kuulda erinevates sihtriikides praktiseerinute  kogemusi.

Haapsalu Kutsehariduskeskus on aktiivne osaleja rahvusvahelises tegevuses. Aasta tagasi esitatud õpilaste praktikaprojekti käigus on sel õppeaastal viibinud välispraktikatel juba 35 õpilast: 6 kokaõpilast Prantsusmaal; 4 arvutiõpilast Poolas ja 5 Saksamaal; 6 majutusteeninduse õpilast Slovakkias; 2 mööblirestauraatorit, 2 tekstiilitöö ja 4 kodumajanduse õpilast Soomes; 3 tislerit, 1 viimistleja ja 2 puit- ja kiviehitiste restauraatorit Poolas. Hetkel on praktikal Soomes 4 ehitusõpilast ja Portugalis 6 majutus- ning toitlustusõpilast.

Leonardo da Vinci  toetusel on Haapsalu Kutsehariduskeskusel võimalus ellu viia ka teinegi projekt -  „Turismiõppe meetodid rannakuurortides – rahvusvaheliselt tuntud turismipiirkondade majutus- toitlustus- ja turismikoolide näitel“.  Projekti jooksul toimub viis õppereisi Maltale, Itaaliasse, Soome, Hollandisse ja Suurbritanniasse, milles osaleb kokku 10 õpetajat. 

Uued projektid pakuvad kindlasti HKHK õpilastele ja õpetajatele palju meeledjäävaid hetki ning kogemusi, mida edaspidisesse ellu kaasa võtta.

leonardo

Arvutiõpilased viibisid õppereisil Tartu TRÜKIKODADES

Esmaspäeval, 29.aprillil külastasid HKHK arvutite ja arvutivõrkude eriala II ja III kursuse õpilased Tartumaal tegutsevaid trükikodasid Ecoprint ja Greif, et saada teadmisi trükitehnoloogiatest.

Trükikoda Ecoprint on keskkonnasõbralik trükikoda, kus kasutatakse 100% ainult taastoodetud paberit. Trükiturul on asutus tegutsenud juba 20 aastat, mille jooksul on läbi tehtud suur areng rohelise mõtteviisi arendamiseks. Firmal on üle 800 kliendi nii Eestis kui Skandinaavias. Trükikoja põhitoodanguks on ajalehed, ajakirjad, flaierid, voldikud, brošüürid, raamatud, pakendid ja paljud muud trükised. Õpilastele tutvustati trükikoja ajalugu ja tegevust ning tehti ringkäik tootmishoonetes.

Trükikoda Greif on põhiliselt raamatutrükikoda, kus lisaks ilukirjandusele trükitakse õpikuid, töövihikuid, kalendreid ning muid kõva- ja pehmekaanelisi trükiseid. Toodangut valmistatakse lisaks Eestile veel Läti, Leedu, Hollandi ja Skandinaaviamaade turule. Firma tunnuslauseks on: Parim müük on parim toode, mistõttu panustatakse palju toote kvaliteedile. Noored said ülevaate trükikoja tegevusest, trükiettevalmistusest ja -protsessist. 

Õppereisil kuuldu-nähtu avaradas noorte silmaringi trükitööstuse igapäevaelu ning töökorralduse kohta.

HKHK TUNNUSTOOTE konkurss

Nutikad ja loovad HKHK õpilased ning töötajad!

Haapsalu Kutsehariduskeskus kuulutab välja HKHK TUNNUSTOOTE KONKURSI,

et leida uusi ideid kooli meenete valmistamiseks.

Nõuded tunnustootele:
1. Tunnustoode on praktiline ja sobib kinkimiseks kooli külalistele
2. Tunnustoote valmistamisega tulevad õpilased toime praktilistes tundides
3. Tunnustoote idee ja kujundus võib olla kas:
a. kooli värvides
b. kujunduses on kasutatud kooli sümboolikat (sõlmemotiivi)
c. tunnustootel on seoseid Haapsalu Kutsehariduskeskuse tegevuse, Haapsalu või Läänemaaga

HKHK stiiliraamatuga saab tutvuda kooli kodulehel.

Tunnustoote kavandid või kirjeldused esitada hiljemalt 10.maiks
meiliaadressile This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. või paberkandjal juhiabile.

Võitjad selgitatakse välja eraldi:
1. Parim puittoode
2. Parim käsitöötoode
3. Parim tunnustoit
4. Muu tunnustoode

Võitjad valitakse ja kuulutatakse välja 15.mail.

Iga kategooria võitjat ootab preemia suuruses 70 eurot, lisaks eriauhinnad. Sobiva konkursitöö puudumisel on komisjonil õigus jätta preemia välja andmata.

Tunnustooteid hakatakse valmistama 2013/2014.õppeaastal õppetöö käigus.

EELINFO 29.04-5.05

  • E 29. aprillil 8.30 töötajate üldkoosolek ruumis 209
  • E 29.aprill on arvuti õpperühmad A10 ja A11 Tartus erialasel õppereisil trükikodades. Saadavad Mario Metshein, Merle Zibo ja Aile Nõupuu.
  • T 30.aprillil saabuvad Tšehhi kokanduse õpilased praktikale HKHK-sse

 

  • N 2.mail ehitusõpetaja Toomas Kivisalu Innove’s ehituse õppekavarühma riikliku õppekava eelnõu kosoolekul
  • R 3.mail kell 10.00 arvuti õpperühma A10 koolipraktika koos Haapsalu Kolledžiga avaseminar ruumis 303
  • R-P 03.-05.mai HKHK LAN PARTY
  • L 4.aprillil saabuvad majutuse õpilased tagasi Slovakkia praktikalt

 

TÄIENDÕPE

  • E, T, N, R -  Klienditeeninduse koolitus koos erialase võõrkeele õppega – Ülle Ojamäe, Reet Saareväli, Krista Põllula, Triinu Suitsberg
  • E, T, N, R – Arvuti algõpe (Eesti Töötukassa) Mall Vainola, Marek Seil
  • T -  Arvutikursus: tabelarvutus MS Excel – Marek Seil
  • N – Suhtlemine ja klienditeenindus majutusettevõtetes – Krista Põllula
  • N – Väikeettevõtte raamatupidamine – Marelle Möll
  • N -  alustab  Abikoka täiendõpe – Erinevad lihad, nende eeltöötlemine ja kasutamine toiduvalmistamisel – Tiina Sootalu, Kersti Raak

Järelhüüe ÕPETAJA ANDRES SILLAKULE

28.aprillil 2013 lahkus meie hulgast hinnatud puidu- ja elektroonikaõpetaja Andres Sillak.

Andres Sillak sündis 4.novembril 1963 Venemaal Magadani oblastis, kuid õige pea kolis perekond tagasi Eestisse, kus algas ka koolitee. Juba kooli ajal paistis silma noormehe sügav huvi elektroonika vastu ning Õpilaste Teaduslikus Ühingus tuli ta elektroonika alal kolmel korral kuldmedali laureaadiks. Peale põhikooli lõpetamist asus Andres õppima Tallinna Polütehnikumi, kus omandas elektriku kutse. 1983.a alustas ta õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis tööstuselektroonika erialal. 

Esimeseks töökohaks sai 1983.a. Teaduste Akadeemia Elektro- ja Termofüüsika Instituut, kus ta töötas elektroonika insenerina. Samal ajal alustas ta tööd elektroonika ja elektrotehnika õppejõuna Eksperimentaalses Teaduslik-Tehnilise Ettevalmistusega Keskkoolis (ETTEK). 1988.a. sai Andres Sillakust AS Testprojekt tegevdirektor, kus põhilisteks tegevusaladeks oli metalli ja puidu töötlemine ning kaubandus. Puidutöötlemis- ja -kaubandusettevõtte juhina jätkas ta ka firmas AS IDV Eesti ja juhatuse liikmena ettevõttes OÜ Allentown.

Haapsalu Kutsehariduskeskuse tisleri eriala puidutöö õpetajana alustas Andres Sillak tööd 2007.aastal. Lisaks tisleritele lisandusid tunnid mööblirestauraatoritega, elektroonika- ja elektrotehnikatunnid arvutiõpilastega, majandustunnid tulevaste ehitajatega. Mitmekülgsete teadmiste ja oskustega mees viis läbi täiendkoolitusi, valmistas ette e-õppe materjale, treenis õpilasi kvalifikatsioonieksamiteks ja kutsevõistlusteks. Tema õpilased olid edukad mitmetel võistlustel. 2010.a. saavutas õpetaja Sillaku õpilane vabariiklikel tislerite kutsevõistlustel III koha, selle aasta kevadel jäi üks tema tubli õpilane vabariiklikel võistlustel napilt II kohale.

Õpetaja Sillak oli väga töökas ja pühendunud õpetaja, aga ka väga nõudlik nii enda kui õpilaste suhtes. Ta töötas alati maksimaalse tulemuse nimel. Õpilased hindasid teda väga ja pidasid temast lugu kui targast ning laia silmaringiga õpetajast, kellel oli ka hea huumorimeel. Temaga oli meeldiv teha koostööd, ta oli alati täpne ja korrektne ning aldis mõttearendusele. Samas, kui oli tarvis, oli õpetaja Sillak väga konkreetne ning julges välja öelda asju, mis tal hingel ja südamel olid. Tema tööd tunnustasid ka kolleegid ning 2010.a. oli Andres Sillak Haapsalu Kutsehariduskeskuse aasta kutseõpetaja ning TÕN aasta koolitaja nominent.

Armast kolleegi, sõpra ja õpetajat jäävad mälestama Haapsalu Kutsehariduskeskuse töötajad ja õpilased.

MAI täiendkoolitused HKHK-s

Mais ja juunis algavad Haapsalu Kutsehariduskeskuses järgmised täiendkoolitused:

Koolituse algus: alustame grupi täitumisel
Koolitaja: Kaia Kullamaa
Maksumus: 17 eurot

 

Taimedega värvimise kursus
Koolituse algus: 25. mai, kell 9:00
Koolitaja: Marju Heldema
Maksumus: 22 eurot

 

Tutvus Maitsetaimedega
Koolituse algus: alustame grupi täitumisel
Koolitaja: Tiina Sootalu
Maksumus: 14 eurot

 

Klienditeenindus toitlustusvaldkonna töötajatele
Koolituse algus: 13.mai, kell 16:00
Koolitajad: Kersti Õim ja Malle Peterson
Maksumus: 111 eurot

 

Töötervishoiu ja tööohutusalane koolitus töökeskkonnavolinikele
ja nõukogu liikmetele

Koolituse algus: koolitus algab grupi täitumisel
Koolitaja: Urmas Käär
Maksumus: 105 eurot

 

Värvusõpetuse kursus "Värvid meis ja meie ümber"
Koolituse algus: 14. mai, kell 17:30
Koolitaja: Kaia Kullamaa
Maksumus: 26 eurot

 

Toiduhügieeni koolitus
Koolituse algus: 20. mai, kell 15:00
Koolitaja: Lea Kiis
Maksumus: 25 eurot

 

Hõrgutavad kalaroad
Koolituse algus: 21. mai, kell 17:30
Koolitaja: Tiina Sootalu
Maksumus: 22 eurot


Aurupuhastus koristustöödes
Koolituse algus: 23.mai, kell 16:00
Koolitaja: Aino Rae
Maksumus: 13 eurot

 

Toateenindaja algkursus
Koolituse algus: 5. juuni, kell 16:00
Koolitaja: Aino Rae
Maksumus 13 eurot