VALGUS

iDevice ikoon Lugemine

Valgus on seotud elektromagnetlainete spektri nähtava osaga, mille lainepikkus on vahemikus 0,4 - 0,7 μm ja sagedus 750 - 430 THz. Suuremate lainepikkustega laineid kutsutakse infrapunasteks, mikro- ja raadiolaineteks. Väiksematele lainepikkustele vastavat kiirgust kutsutakse ultraviolet-, röntgen- ja gammakiirteks.

 

Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust, inimesele jääb seos loodusega, väliskeskkonnaga. Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirub organismi bioloogiline tasakaal ultraviolettkiirguse puudumise tõttu (tekib nn “bioloogiline pimedus”).

Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid valgel ajal valgustatud loomuliku valgusega. Loomuliku valgustuse asendamine kunstlikuga on lubatud ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumides on tundlik päikesevalgusele (kunstkiud).

Valgusallikad

o Loomuliku valguse puhul on tööviljakus 10% kõrgem
o Hõõglambil on kollakas soojem valgus, väike ökonoomsus
o Päevavalguslambil sinakas külm valgus väreleb
Valgustatus tuleb valida lähtuvalt töö täpsusest
  • Vali valgustuse intensiivsus 10-200 luksi ebatäpse töö korral

Valgustatus 10-200 lx on piisav näiteks koridorides ja ruumides, kus lugemine ei ole vajalik. Minimaalne valgustatus, et eraldada objekte, on 10 lx. Kõrgem valgustuse intensiivsus võib olla vajalik, et lugeda teadetetahvleid või et vältida heleduste erinevusi kõrvutiasetsevate pindade vahel; see võimaldab silmadel kergemini kohaneda, näiteks sõitmisel tunnelitesse.

Tööruumi valgustuse puhul on olulised sealsete pindade peegeldumistegurid, kuna neist sõltub valgustatus ruumis. Need näitavad pinnalt lähtuva ja sinna langeva valgusvoo suhet. Valge paber peegeldab kuni 95% sinna langenud valgusest, puit 45%, must matt paber ainult 5%. Enamasti on otstarbekas, et tööruumi pindade (eriti lae ja seinte ülaosade) peegeldustegurid on kõrged, kuna siis säästetakse valgusenergiat.
Enamasti on ratsionaalne, kui töökohta valgustab kaks valgustussüsteemi
  • üldvalgustus, mille puhul valgustid on laes paigutatud ühtlaselt või lokaliseeritult;
  • kohtvalgustus, mis võib olla statsionaarne või teisaldatav.
Seega koosneb kombineeritud valgustus ülavalgustusest ja kohtvalgustusest
Kui valgustussüsteem on integreeritud laega (üldvalgustus), on raske kindlustada töökohtadel optimaalset valgustatuse jaotust. Palju tähelepanu nõuab ruumi üldvalgustuse konstruktiivne lahendus, kuigi tööolukorras on üldvalgustust kasutada
Sageli alahinnatakse seda, et iga töötaja vajab individuaalset valgustust vastavalt eluviisile, organismile (silmadele) ja tehtava töö iseärasustele. Lühinägelikud ja vanemad inimesed vajavad rohkem valgust, mis võib tekitada täiendavaid probleeme. Faktiliselt võib ühel ja samal töökohal, kuid eri vahetustes töötada 20- ja 50-aastane inimene, kusjuures 50-ne vajab kaks või rohkem korda tugevamat valgustatust. Selle võib tagada kohtvalgustiga, viies lambi 30% vaadeldavale objektile lähemale. Kohtvalgusti puhul on oluline, et lampi oleks tööajal kerge seada sobivasse asendisse, eelkõige optimaalsesse kaugusesse vaadeldavast objektist.


Valgustusele esitatavad nõuded

1) peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule
2) pea olema ühtlane
3) objekti ja fooni vahel peab olema kontrast
4) valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist.

Valgustus jaguneb
Loomulik valgustus
Tehisvalgustus
Avariivalgustus



Valgustuse põhitõed

Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda
suurem peab olema valgustatus.

90% kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu.


Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilise mugavuse, s t inimene tunneb
ennast kindlalt, samuti väldib hea valgustus väsimust, alandab traumatismi
võimalikkust.


valgustuse puudulikkus lisab ahistust ja masendust, põhjustab silmade kipitamist ja
peavalu


Ruumide normaalne valgustatus saavutatakse kas loomulikul teel (päikesevalgus) või
tehisvalgusallikate abil.


Loomulik valgustus on tööruumide valgustamine päikesevalgusega.
Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi
elutegevust, inimesele jääb seos loodusega, väliskeskkonnaga.
Kogu maale tulevast päikeseenergiast langeB nähtavale kiirgusele ~52%, ülejäänu on
nähtamatu, soojuslik, s o infrapunane (43%) ja ultravioletne (5%).

Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirub organismi bioloogiline tasakaal
ultraviolettkiirguse puudumise tõttu (tekib nn “bioloogiline pimedus”).
Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid valgel ajal valgustatud
loomuliku valgusega. Loomuliku valgustuse asendamine kunstlikuga on lubatud
ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumides on
tundlik päikesevalgusele (kunstkiud).


Tööruumides, kus ei ole loomulikku valgustust või loomuliku valgustuse koefitsient
on alla 1%, tuleb töötajatele anda ultraviolettkiiritust.


See on teostatav kahel viisil:
1) tehisvalgustusele ultravioletse komponendi lisamisega
2) tööliste lühiajalise kiiritamisega erilistes ruumides, nn fotaariumides.
Esimesel juhul kasutatakse koos päevavalguslampidega erüteemlampe (need on Hgluminestsentslampide
eriliik, mis valmistatakse ultraviolettkiiri läbilaskvast klaasist)
Fotaariumides annavad UV-kiirgust elavhõbekvartslambid.
Ultraviolettkiirgus steriliseerib ka õhku ja takistab nakkushaiguste levikut.


Valgustustihedus (luks,lx) on 1 m2 suurusele pinnale langev 1 lm suurune
valgusvoog.

Pinnaheledus- valgusvoog, mis peegeldub vaadeldavatelt pindadelt (cd/m2).


Tehisvalgustust kasutatakse, kui loomulikust valgustusest ei piisa
.


Jaotatakse:


1) ülavalgustus, mille puhul valgustid on laes paigutatud ühtlaselt või lokaliseeritult;viimasel juhul saadakse tugevdatud valgustus üksikutes kohtades.


2) kombineeritud valgustus, mis koosneb ülavalgustusest ja kohtvalgustusest;
kohtvalgustus võib olla statsionaarne või teisaldatav.
Ainult kohtvalgustuse kasutamine tööstuses ei ole lubatud, kuna sel juhul tekivad
teravad varjud ja kontrastid. See väsitab silmi ja suurendab töövigastuste ohtu.
Ülavalgustuse osa kombineeritud valgustuses peab olema vähemalt 10%.
Ainult kunstliku valgustuse kasutamine tööstuses on lubatud üksnes sel juhul, kui
seda nõuab tehnoloogia - kunstkiud, täppismõõteriistad, elektroonikaaparatuur, kus
töödeldakse materjale, mis ei talu päevavalgust.


Avariivalgustus on


1) töö jätkamiseks töövalgustussüsteemi rikke korral (vähemalt 5% töövalgustusest)
2) inimeste evakueerimiseks.


Valgustitena kasutatakse põhiliselt kaht tüüpi lampe:
- hõõglambid
- päevavalguslambid.


Päevavalguslampe kasutatakse täpsema töö puhul. Nende puuduseks on valgusvoo
kõikumine, mida nimetatakse stroboskoopiliseks efektiks.


Sellest saab vabaneda, kui


- lambid lülitada vooluvõrgu erinevatesse faasidesse
- nihutada lampe kondensaatorite abil.


Stroboskoopiline efekt esineb päevavalguslampide korral, kui võib täheldada
valgusvoo kõikumist. Töötaja võib selle tõttu näha liikuvat eset seisvana, mis
omakorda võib põhjustada töötaja valet liigutuse ja õnnetusjuhtumi.


Loomuliku valgustuse puhul normeeritakse loomuliku valgustuse koefitsient


e= (Esees/ Eväljas) x 10


Esees- valgustustihedus töötasapinnal (0,8 m põrandapinnast)
Eväljas- valgustustihedus samal ajal väljas


külgvalgustuse korral emin , mis mõõdetakse 1m aknale vastasseinast
üla- ja kombineeritud valgustuse puhul ekesk


Loomulik valgustus
või olla:1) ülavalgustus – katuselaternatest
2) külgvalgustus - akendest
3) kombineeritud valgustus: nii üla- kui ka külgvalgustus.


Integraalne valgustussüsteem - loomuliku valguse allikaid laes täiendatakse nende
vahele paigutatud päevavalguslampidega.


Pimestamine seoses arvutustehnika (kuvarite) kasutuselevõtmisega
.


Aknad ja valgustid + kuvarid loovad pimestusprobleemi. Kuvar ei tohi asetseda akna
juures, kuna tausta eredus põhjustab otsest pimestamist. Akna pilt ei tohi samuti
peegelduda kuvari ekraanilt - kaudne pimestamine.


Valgustuse intensiivsus (valguse hulk, mis langeb tööpinnale) peab olema piisavalt
kõrge, kuna visuaalsed tegevused tuleb tavaliselt läbi viia kiiresti ja ettevaatlikult.
Peale valguse intensiivsuse (mõõdetakse luksides) on tähtis ka pinna heledus
(mõõdetakse kandelates m2 kohta).


Vali valgustuse intensiivsus 10-200 luksi ebatäpse töö korral


Valgustatus 10-200 lx on piisav näiteks koridorides ja ruumides, kus lugemine ei ole
vajalik. Minimaalne valgustatus, et eraldada objekte, on 10 lx. Kõrgem valgustuse
intensiivsus võib olla vajalik, et lugeda teadetetahvleid või et vältida heleduste
erinevusi kõrvutiasetsevate pindade vahel; see võimaldab silmadel kergemini
kohaneda, näiteks sõitmisel tunnelitesse.


Vali valgustuse intensiivsus 200-800 lux normaalseteks toiminguteks


Lugemine, masinatel töötamine, komplekteerimine on normaalsed visuaalsed
tegevused ja nõuanded on järgmised:


- valgustuse intensiivsus 200 lx on piisav, kui informatsiooni on palju ja taustpinna
kontrast piisav, näiteks mustad tähed trükitud valgele paberile
- suurem kontrast on vajalik, kui detailid on väikesed ja kontrast on ebapiisav
- piiratud nägemisega ja vanemad inimesed vajavad rohkem valgust
- tugevamat valgust on mõnikord vaja, et kompenseerida suuri erinevusi heleduses.


Vali 800-3000 lx eriotstarbeks


Mõnikord on vaja kasutada lokaliseeritud valgustust. See võib kompenseerida varje
või peegeldust tööpinnalt. Spetsiaaltöödes (toodete kontroll defektide
väljaselgitamiseks; õmblustööstus, täppismõõteriistad) tuleb kasutada ka tugevamat
valgust.
Väldi vaateväljal suuri erinevusi heleduses
Vaatevälja võib jaotada kolme tsooni: otsese tegevuse ala, lähedased objektid,
kaugemad objektid. Tegevusväli peab olema rohkem kui 3 korda heledam kui
lähedased objektid.
Vali üldise ja kohtvalgustuse sobiv kombinatsioon
Väldi peegeldumist ja varje.
Integraalne ehk segavalgustus on selline valgustussüsteem, mille juures loomulikku
valgustust täiendatakse tehisvalgustusega.


Luksmeeter on valgustustiheduse mõõtja.

1 luks (lx) on valgustustihedus, kui 1 m2
suurusele pinnale langeb 1 luumeni (lm) suurune valgusvoog

 

 


Kuidas jaguneb ruumide valgustus?