R.Haavamägi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Foto Läänemaa muuseumi kodulehelt

Roman Haavamägi sündis 1891. a. Tallinnas. Tol ajal kandis perekond veel Espenbergi nime, mis muudeti 1934.a. nimede eestistamise käigus Haavamäeks. Tema isa pidas kingsepa ametit. Peres oli kokku 4 last.

1902.a.kolis perekond elama Paldiskisse, kus Roman koolis käies oli täiesti keskpärane õpilane, vaid joonistamises olid hinded väga head.

12-aastaselt alustas ta iseseisvat elu, töötades kaupmehe juures ning püüdes iseõppimise teel haridust omandada. Tal oli unistus kunstialal edasi õppida. Alates 1912. aastast hakkas R. Haavamägi end täiendama Tallinnas Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustel ning 1913.aastast sai tema õpetajaks N. Triik, kes õpetas akvarelli, stiliseerimist ja kompositsiooni.

Haavamägi paistis koolis silma andeka õpilasena ning 1916.a. sai temast Eesti Kunstiseltsi liige. 1918.- 1920. aastatel töötas R. Haavamägi Paldiski linna algkoolis joonistamisõpetajana. Kuid järjest enam suurenes ta huvi skulptuuri vastu.

1920. aastast asus Haavamägi elama Haapsallu, kus temast sai vabakutseline kunstnik, teenides mitte just suurt raha maalimisega. Ta abiellus kunstnik Elfride Kingoga ning neil sündis tütar Ivi.

1921. aastal sekkus R. Haavamägi juba aktiivselt väikelinna elu probleemidesse. Ta osales Haapsalu Kaunistamise Seltsi (HKS) töös ning sel moel tekkis võimalusi esimesteks skulptuurialasteks katsetusteks. Sellest tingituna jäi 1921. aasta Haavamäele viimaseks aastaks, mil ta avalikkuse ees maalijana esines.

1920-1940 olid R.Haavamäe kõrghetked. Üha enam tunnetas kunstnik Haapsalu linna olemust, selle ainukest looduse poolt dikteeritud arengusuunda kuurortlinnana ning andis oma suure panuse Haapsalu muutmiseks kauniks, skulrptuuriderohkeks linnaks.

1923. aasta jõuludeks koostas R. Haavamägi 20 Eesti kunstnike reproduktsioonidest väljaande "Väike mapp" I ja II. Tol ajal tegeles ta veel ka raamtaugraafika, exlibriste ning pitsatite tegemisega.

1932.a. surid ta vastsündinud laps ning abikaasa.

1934.a.abiellus ta Alma Hundiga

1938.a. asutas dekoratiivkunstiatelje "Saare Marmor", mille peamiseks tegevuseks sai hauamonumentie valmistamnie.

Elu lõpul võitles ta aktiivse linnakodanikuna Haapsalu planeeringu labastamiskatsete vastu ning linna heakorra eest.

1964.a. suri ning on maetud Haapsalu vanale kalmistule.

R.Haavamõe tuntumad tööd:

J.F.Wiedemanni marmorist mälestustahvel, ning puidust skulptuurid "Jääkaru" ning "Merilõvi" 1923.a. "Päikesekell" 1924.a.

1927-28. a. kettidega ühendatud dekoratiivtulbad Promenaadile suubuvate tänavate lõpus ning ka ilmateadete tulp (millel oli baromeeter, kell ja termomeeter) ning Lillekandjad kuursaali ees.

C. A. Hunniuse büst, 1929.a.

R. Tobiase büst., 1929.a.

1930. aastal Aafrika ranna väljaarendamine, valmisid Haavamäe poolt projekteeritud palliväljak, muusikapaviljon, värvilised telkmajakesed ning hüppetorniga väliujula

1931-32 valmisid ka tema värvilised kujukesed Mikihiir, Marabu, Päkapikud ning mõlemal pool Kuursaali olevad trepistikud

1933.a. hauamonument oma abikaasa ja lapse mälestuseks

1937.a. J.Kunderi portreebüst Rakveres

1938.a. monument J.Liivile Väike-Maarjas

1938.a.E.Enno ausammas

1940.a. Tshaikovski pink

Osa tema unistustest jäid täitumata. Vaid paberile jäid Wiedemanni, Kreegi, Alveri jt. monumendid. Muuhulgas ka hauamonument enesele ...

 

iDevice ikoon Pildigalerii
Näita Päikesekell pilti
Päikesekell
Näita Tshaikovski pink pilti
Tshaikovski pink
Näita Postamendid promenaadil pilti
Postamendid promenaadil
Näita Postament promenaadil pilti
Postament promenaadil

IDevice küsimuse ikoon Mitme-valikuga

Kas tunned ära inimesed, kellele R.Haavamägi on loonud büste või ausambaid?

1.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  
E.Enno
B.Laipmann
R.Tobias

2.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  
C.A,Hunnius
R.Tobias
C.Kreek

3.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  
C.A.Hunnius
E.Enno

4.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  
H.Alver
E.Enno

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License