Jaak Unnuk ja Martin Raudkivi: “Kokandusega võid jõuda igasse maailma otsa”

See oli 2011.a. kevadel, kui Haapsalu Kutsehariduskeskuse koka eriala õpilased Jaak Unnuk ja Martin Raudkivi olid oma õpingutega kolmandale kursusele jõudnud. Sel ajal juhtus kooli külastama Euroopas hotelli- ja restoranitööd vahendava firma esindaja, kes tutvustas majutus-toitlustuserialade õpilastele internetilehekülgi, kust sai valida meelepäraseid tööpaiku ja oma kandidatuuri üles seada ning räägiti varasematel aastatel programmis osalenute kogemustest.

Omal käel Kreekasse

See, mida kuuldi-nähti, innustas noormehi proovima ka ise seda kõike läbi tegema. Aprillikuus valiti üheskoos välja meelepärane riik ja sobilik hotell ning saadeti andmed enda ja oma varasema töökogemuse kohta. Positiivne vastus tuli juba paari päeva pärast. Martini ja Jaagu töökohaks sai kolmeks järgnevaks kuuks Marpunta Village Club’i suvehotell Kreekas Alonissose saarel.

Jaak oli eelmisel aastal osalenud Leonardo da Vinci praktikaprojektiga neljanädalasel praktikal Portugalis. Martinil välismaised töökogemused puudusid. Mitmed kursusekaaslased kasutasid samal suvel kooli poolt pakutavat võimalust töötada neli nädalat Itaalias. Poisid aga otsustasid omal käel Euroopas hakkama saada.

Vahendusfirma kaudu tööle asudes oli mitmeid soodustusi: elamine ja söömine kaks korda päevas tasuta, töötasu 400-600 eurot kuus, lisaks veel tagasisõidupileti ostmine vastuvõtva firma kulul. Kuigi sinnasõidu pilet tuli ise välja maksta, siis kõik pileti broneerimisega seotud toimingud viis läbi vahendusfirma.

Hotell, kuhu tööle asuti, oli suur 350 kohaga suvehotell, kus eluruumid asusid mitmetes eraldiseisvates majades ja kus põhitegevus toimus suvel. Kui noormehed maikuus kohale jõudsid, siis kahe nädala jooksul toimusid veel ettevalmistused suvehooaja avamiseks. Paigutati toole ja laudu, korrastati randa. Käed tuli külge lüüa igas tegevuses.

Mitmekülgne töö ja palju uusi sõpru

Tööd sai proovitud mitmetes ametites: koka, teenindaja, baarmeni ja ka nn. laevamadrusena. Töökaaslased, kellega koos köögis süüa valmistati, valdavalt inglise keelt ei osanud. Kõik vajalik sai selgeks žestide ja töö ettenäitamise teel ning ega ükski asi selle tõttu tegemata ei jäänud.

Teenindajatena olid vajalikud mõned itaaliakeelsed põhiväljendid, sest põhiosa klientidest moodustasid itaallased. Kuna söögisaalis oli buffet-laud, siis oli teenindajate ülesandeks jälgida, et toiduvalik oleks piisav ning koristada ära kasutatud toidunõud. Teenindusriided olid firma poolt – hommikupoolikul lisaks viigipükstele ja põllele T-särk, õhtul triiksärk.

Hotelli külastajatele korraldati piki Vahemere rannikut laevasõite, kus giid tutvustas tähtsamaid vaatamisväärsusi rannikul. Reisid olid tavaliselt 10-tunnised ja madruste ülesandeks oli abiks olla kaptenile, kui see reisijate teenindamisel mingit abi vajas.

Töökorraldus oli seatud nii, et üks päev oli poistel vaba, mille veetsid nad enamasti lähedal asuvas liivarannas või rentisid auto, millega iseseisvalt Alonissose saart avastamas käidi.

Kahetoaline korter kolmekordses majas, kus poisid elasid, asus töökoha lähedal ja avas imelise vaate ümbruskonnale. Maja katusel võis lamamistoolis lõõgastuda ja maja juures asuvate mahlakate sidrunite ja magusate apelsinide maitset nautida.

Töö Kreeka hotellis andis poistele juurde palju uusi tutvusi. Lisaks viiele eestlasele oli hotellis tööl inglasi, makedoonlasi, kreeklasi, ungarlasi ja palju teiste rahvuste esindajaid, kellega suheldi enamasti inglise keeles. Omavahel vesteldes said selgeks mõned sõnad ka muudes keeltes.

Tulevikuplaanid on seotud kokandusega

Oma erialavalikut noormehed ei kahetse. Vähemalt praegu tundub, et koka eriala on see kõige õigem ja oma tulevikuplaane seotakse samuti sama alaga. Peale kooli lõpetamist, mis kevadel ees ootab, on kavas leida tööd Põhjamaades, vahepeal osaleda ajateenistuses ning siis avastada taas erinevate maade kokakunsti töötades mõnes soojemal maal.

Visit Us On FacebookVisit Us On YoutubeVisit Us On Instagram