Prantsuse köögis praktikal ehk ikka rohkem võid

erasmus_prantsusmaa_kokad_hkhkErasmusega Prantusmaale kokkama, kuidas täpselt, räägib Katrin Päevakene KO-16

Iga hommik Prantsusmaa kokapraktikal oli nagu jõulud –
et mis täna kööki tuuakse ja mida uut tegema õppida saab.
Mina sain selle kuu aja jooksul Domaine de Brandois hotell-restorani köögis töötada kahe erineva koka käe all ja avada austreid, tükeldada metstuvisid, töötada elavate homaaridega, valmistada toiduks ette harknääret, puhastada merikuradit, fileerida šoti lõhet, töötada langustiinide, krevettide ja viburhännakutega, tutvuda erinevate teokarpidega, süüa ämblik-krabi, värskeid kammkarpe ja austreid niipalju kui süda lustis.

Magusast sain teha makroone, tuuletaskuid, sidrunikreemi, šokolaadikreemi, kuppel-kooke, minimarjakooke, crème carameli ja kiivi caspachot.

Kõige rohkem paranesid minu noa käsitlemise oskused. Suudan nüüd nii tomati kui laimi fileerida 15 söömiskõlbulikuks viiluks ja tuvist jääb pärast minuga kohtumist alles 22 EUR praad ning puljongikõlbulik korjus. Sain kõrvalt näha ja korduvalt läbi teha nii 10-ne, 20-ne, 40-ne, 60-ne kui ka 100 inimese kolmekäigulise toitlustuse.

Jõudsin ise kahele lõunasöögile ja kolmele õhtusöögile, kus sain maitsta langustiine, kammkarpe, metstuvisid, austreid, hanemaksa, merikuradit, harknääret, Madagaskari jäätist, Tiramisu kooki, sidrunikooki, šokolaadikooki ja suures koguses ekleere ning kreemikooke.

Suudan nüüd prantsuse keelest juba natuke aru saada. Kirjaliku teksti sisust hammustan täitsa hästi läbi, räägitav keel muutub mõistetavaks, kui seda mitte liiga kiiresti rääkida.

Nägin ära Lääne-Prantsusmaa neli linna, milles nüüd orienteerun ja võin teistelegi näidata – La Roche-Sur-Yon, La Mothe-Achard, Les Sables d’Olonne ja Brem-Sur-Mer.

Ja kui teie linna läbib raudteeliiklus ja teil on ratas, siis on teiega kõik korras. Siis on teil ookean, paljud kohvikud/restoranid ja pesupesemisteenus ja toidupoed ja turg ja kondiitripoed, kust saab sooja leiba ja sadat sorti kooke ja ekleere.

Mida ma siin enda kohta teada sain? Et minu tugevused on liha, mereannid ja magustoidud. Et ma püüan iga tööd tehes leida süsteemi, rütmi, loogikat ja töövõtteid, et töö saaks kiiremini ja efektiivsemalt tehtud. Ja et lõpuks ei peaks koristama 5 minutit, vaid et töö saaks tehtud nagu muuseas. Ja et minus on peidus rohkem gurmeekokka, kui ma arvasin.

Mis mulle kõige rohkem meeldis? Nende inimlik tähelepanu. See hommikune põsemusi. Väike tögamine. Märkamine. Või ka lihtsalt need tädid supermarketi kassas, kes sind teretavad ja pärast ostu sooritamist sulle ka naeratuse saatel “Ilusat õhtut!” soovivad. Ja autojuhid meeldisid, kes ei tuututa ratturile, ükskõik kui kitsas see tee poleks.

Mis mulle ei meeldinud? Et on ainult prantsuse keel ja siis on tühi maa. Miks nad ei võiks inglise keelt natukenegi rohkem rääkida?! Ma olen maailmas ikka päris palju ringi uidanud, aga siin räägitakse inglise keelt võõrkeele või teise keelena kõige halvemini. Alitle, nagu nad ütlevad.

Millest ma puudust tundma hakkan? Värsketest mereandidest või õigemini nende hinnast. Jah, meil saab ju ka neid asju, aga nad maksavad siin 2 või isegi 3 korda rohkem. Siin ostetud asjadel on pigem rahamaitse kui see hõrk maitse, mida seal ära tundma peaks.

Mida ma kodus peale hakkan kõige sellega? Lõpetan kevadel kooli. Ostan kiiremas korras vaakum-pakendaja. Soetan Kitchen-Aid korraliku köögikombaini. Ja hakkan leiutama. Timmima. Vinti peale keerama. Nägin kuu ajaga nii palju asju, et mingid eesti+prantsuse armastustoidud võiks kodus tekkida küll. Ja et ma ei unustaks, ikka rohkem võid, koort ja tummist puljongit!

Katrini blogiIkka rohkem võid

Siiri Pajo (Ko-16) blogi “Tasa ja targu tähtede poole

Vaata fotosid SIIT

Visit Us On FacebookVisit Us On YoutubeVisit Us On Instagram