Tegevusjuhendajaks õppimine avardab erialaseid oskusi ja maailmapilti

“Õppimine on mu maailma suuremaks muutnud,” arvab üks 18-st Haapsalu Kutsehariduskeskuse tegevusjuhendaja eriala täiskasvanud õppijast.

Tegevusjuhendaja eriala õpetatakse Haapsalus esimest aastat. Õppijateks on põhiliselt kohalike hoolekandeasutuste töötajad, kellele on oluline saada uusi teadmisi ja oskusi igapäevatööks. Kuid on ka kaugemalt tulijaid ning neidki, kellel on mõtteid saadud oskusi oma edaspidises tegevuses kasutada.

Õppetöö on olnud huvitav ja mitmekesine. Koolis on käidud üle nädala 2 päeva järjest – teisipäeviti ja kolmapäeviti. Õppetundidele lisaks on korraldatud õppereise erinevatesse hoolekandeasutustesse ning läbitud erialane praktika. Tegevusjuhendajaks õppimine kestab 1 aasta ja on õppijale tasuta.

Väga kiidavad õppijad oma erialaõpetajaidMonika Salumaad, Urve Tõnissoni, Kristin Veltrit ja Jana Koeli. Suure tänutundega mõtlevad nad tagasi ka õpetaja Airi Aaviku ja Eneli Uibo tundidele.

Õppekava on põhiliselt seotud oskustega, mida on vaja hoolekandeasutuse klientidega tegelemisel – sotsiaalsete oskuste ja tegevusvõime arendamine, juhendamine igapäevaelu ja vabaaja tegevustes, toetamine õppimisel ja töötamisel ning tugivõrgustiku loomine.

HKHK tegevusjuhendajate õpperühma kohta võib küll öelda, et nad on tõelised elukestvad õppijad ning õppida pole kunagi liiga hilja. Rühma keskmine vanus on 52 aastat ning vanim teadmiste koguja koguni 77-ne.

Õppijad on väga rahul kooli õppe- ja elamistingimustega. Kooli vahetus läheduses asuvas õpilaskodus on kaugemalt tulijatel võimalus saada õppetöö ajaks majutust ning ka transpordikulud kompenseeritakse.

Peagi ootavad innukaid õppijaid ees tegevusjuhendaja 4. taseme kvalifikatsioonieksam ja kooli lõpetamine. Juba on avatud ka vastuvõtt uutele õpilastele, kes soovivad tegevusjuhendaja kutse omandada.

Vastuvõtukomisjoni vestlus toimub 28.jaanuaril 2019, õppetöö algab 5. veebruaril.

——————————————–

Tegevusjuhendaja on erihoolekande valdkonna spetsialist, kes juhendab ja toetab psüühilise erivajadusega inimest igapäevatoimingute, töö- ja huvitegevuste sooritamisel, et tagada maksimaalne iseseisvus ja elukvaliteet.