Tõnu Kraav: „Hea tunne, kui saad sära silmile sellest, et õpilased on nii osavad!“

Tõnu Kraav õpperühmale PLS-19 näpunäiteid jagamas

Kui praegune ehitusplekkseppade kutseõpetaja Tõnu Kraav 2014. aastal Haapsalu Kutsehariduskeskusesse õppima asus, polnud tal veel aimugi, et see kool talle ka üsna pea tööandjaks saab, sest õpetajaks saada pole tal enda sõnul kunagi erilist ambitsiooni olnud. Võta aga näpust – saatus tahtis teisiti ning alates 2015. aasta detsembrist on Tõnu õpetanud välja kõiki ehitusplekkseppi, kes HKHK-sse sellest ajast alates õppima on asunud.

 

Elukestev õpe nii õpilase kui õpetajana

Kui Haapsalu Kutsehariduskeskus kuulutas, et avab ehitusplekksepa õppe, jäi Tõnule see kohe silma. „Olin 20 aastat plekksepp olnud aga tahtsin ise midagi juurde õppida. Eestis puudus täielikult sellealane koolkond. Olin eelnevalt vaadanud, kas kusagil midagi analoogset õpetatakse. Arvan, et olin ilmselt esimene, kes siia õppima registreeris – olin selleks valmis ja seda kaua oodanud,“ nentis Tõnu naerulsui.

Nii ka juhtus. Tõnu asus ehitusplekksepaks õppima õpprühmas PLS14, mis oli ühtlasi eriala esimene lend. Oma heade oskustega jäi ta kohe silma ka tollasele ehitusplekksepa õpetajale Villu Vapperile, kes hiljem teda õpetajaks soovitas.

Tõnule meeldib õpetamise juures see, et õppeprotsessi käigus saab teineteisega nippe ja oskusi jagada ning oma õpilastele on ta alati öelnud, et arvamusi ja tegemisviise kuidas lõpplahenduseni jõuda, on mitmeid. „Kui midagi toimib, siis ma näen, et mu töö on vilja kandnud,“ lisab ta kiiresti.

Tõnule omaselt toob ta sisse plekksepa õppe kirjeldamiseks humoorikaid ütlusi. „Ma olen toonud võrdluseks plekksepa õpilase ja taksikoera – mida väänikum, seda parem tuleb lõppkokkuvõttes tulemus,“ ütleb õpetaja Kraav. Ta lisab, et selle töö juures on väga palju käsitööd ning see vajab palju inspiratsiooni mistõttu ei saa plekksepp olla kinnise mõtlemisega – peab olema loominguline, sest nii on lihtsam töötada.

Tõnu tõdeb, et igas õpperühmas on vähemalt keegi, kes paneb silma särama ja see on hea alus õpetamiseks ja koostööks. „Ma lähenen õpilasele individuaalselt vastavalt tema potentsiaalile,“ rõhutab ta mitmeid kordi.

Tõnu on eriline ka selle poolest, et enne ta õpilastele teatud sõlme õpetama ei asu, kui pole seda ise hiljuti läbi teinud, olgugi et tal on tulnud neid eelnevalt mitmeid kordi teha.

Ta lisab veel, et plekksepa amet algab peale suhtumisest, sest töös ei saa mingit järeleandmist teha. „Kui vesi tilgub pähe, siis sellega ei harju ära,“ toob ta kiiresti võrdluseks.

 

Osalenud õpilastega edukalt mitmetel rahvusvahelistel võistlustel

Tõnu on lihvinud õpilaste oskusi hästi. Nad on osalenud mitmetel võistlustel, millelt on koju toodud ka auhinnalisi kohti.

Näiteks 2016. aasta kevadel käis ta algaja õpetajana juba ka oma õpilastega rahvusvahelisel noorte katusemeistrite võistlusel Baltroof, kus saadi III koht. Samuti on ta olnud juhendaja rollis PLS15 õpperühma õpilasele Andri Altmäele 2018. a toimunud Noorte katusemeistrite Maailmameistrivõistlustel Riias, kus võisteldi plekk-katuste ehitamises ja saadi kõvas konkurentsis tubli III tulemus.

Tõnu Kraavi sõnul alustas ta Saaremaa noormehe Andri Altmäele plekksepaoskuste õpetamist täiesti nullist. Omamata mingeid eelnevaid plekksepatöö kogemusi, oli Andri uute oskuste omandamisel andekas ja lahtise käega. „Andri oli hea savi, mida voolida,“ tõdes Tõnu.

 

Kõigil on võimalus plekksepaks õppida

Õpetaja Kraav ootab oma õpilasteks neid tegusaid inimesi, kes on õpihimulised ja loovad, sest ülejäänud oskusi saab juurde õpetada. „Plekksepaks ei saada, plekksepaks õpitakse!“on Tõnu kindel veendumus. Ta on hingega asja kallal, õppepäeva lõpuks on Tõnu tihti väsinud, sest hästi õnnestunud tund vajab palju energiat, kuid see-eest sisemiselt rahul kui tunneb, et tema õpilased on jälle uusi oskusi juurde omandanud. Tõnu tõdeb ka seda, et on aastatega õpetajana kannatlikumaks muutunud, sest inimesed omandavad oskusi erinevalt.

Tõnu teeb ka õpetamise kõrvalt ise plekitöid, sest see hoiab „käe soojana“. Tema tehtud katuseid, vihmaveerenne ja muidki plekitöid võib leida üle terve Eesti ning mujaltki. „Sõidan mööda ja mõtlen, et näe, minu tehtud katus!“ lisab ta lõpetuseks.

Visit Us On FacebookVisit Us On YoutubeVisit Us On Instagram